Photo by David Glessner

Auto kilega katmine on muutunud populaarseks, sest see võimaldab lahendada mitu erinevat probleemi. Kuid oluline on teada, et vinüül- ja polüuretaankile ei ole sama asi.

Vinüül on eelkõige välimuse muutmiseks. Selle abil saab muuta auto värvi, teha kere matiks, satiinseks või läikivaks ning kasutada erinevaid tekstuure. Samal ajal jääb originaalvärv kile alla alles. Kui omanik soovib mõne aasta pärast auto endise välimuse taastada, saab kile eemaldada. Heas seisukorras tehasevärvi korral on professionaalse eemaldamise järel võimalik originaalkate säilitada.

Seetõttu sobib kile eriti inimesele, kes tahab auto värvi muuta, kuid ei soovi tehasevärvi püsivalt muuta. Lisaks võib kvaliteetne kogu auto kiletamine olla odavam kui korralik ülevärvimine, eriti keerukama kere ja suurema töömahu korral. Samas ei saa öelda, et kile on alati kaks korda odavam - kvaliteetne professionaalne kiletamine võib maksta sama palju kui hea värvimistöö.

Kaitsmine on teine eesmärk. Selleks kasutatakse sageli läbipaistvat polüuretaanist PPF-kilet. See on mõeldud kaitsma kõige rohkem koormatud kohti: esistanget, kapotti, esitiibu, peegleid, künniseid ja teisi alasid, kuhu lendavad liiv ja kivikesed. Kogu autot ei pea tingimata katma - paljudele omanikele on mõistlikum kaitsta ainult riskitsoone.

Kilel on ka miinused. See ei kesta igavesti: aja jooksul võib materjal oma välimust kaotada ning odavam kile võib kiiremini pleekida, tuhmuda või servadest lahti tulla. Lõpptulemus sõltub väga palju paigaldaja oskustest. Kui kere all on juba rooste, kahjustatud lakk või ebakvaliteetne remondikiht, ei lahenda kile seda probleemi. Vale või liiga hilise eemaldamise korral võivad tekkida liimijäägid või kahjustuda nõrk remondivärv.

Kile peamine eelis on lihtne: auto välimust saab muuta või kere kaitsta, loobumata püsivalt tehasevärvist. Enne tellimist tasub aga otsustada, kas eesmärk on uus värv või kaitse. Sellest sõltuvad nii materjal kui ka hind.

Allikad: autode kiletamise spetsialistide materjalid, STEK Estonia